Friday, September 22, 2017

Püha Peetruse säilmed on Rooma lähistelt leitud?

Tõlgime Andrea Tornielli artikli leheküljelt La Stampa

Hiljuti avastati säilmed renoveerimistööde käigus altari seest Santa Maria in Cappella kirikus, mis pühitseti sisse aastal 1090 Urban II paavstiks olemise ajal.

"olla"
Kindel on see, et Püha Peetruse iidne hauakoht leiti Vatikani künkalt, kus ta suri märtrisurma ning kus nüüd seisab tema järgi nime saanud basiilika. Kuid tema luude saatus on pikalt müsteerium olnud. Kuigi arheoloog Margherita Guarducci oli nende leidmises kindel, ning Paulus VI teatas 26. juunil 1968, et ".... isegi Püha Peetruse reliikviad on veenvalt identifitseeritud", ei saa säilmete mõistatust lõppenuks lugeda. Alguse on saanud uus peatükk: hiljutised restaureerimistööd Santa Maria in Capella kirikus Trasteveres on keskaegse altari seest välja toonud kaks "ollet" (Rooma potti), mille sees on mõndade varajaste paavstide (arvatavad) säilmed, sealhulgas Püha Peetruse omad. Mõned luufragmendid seega lisaks nendele, mida hoitakse Vatikani all.

Loo rääkis Barbara Carfagna. Doria Pamphilj perekonnale kuulunud Santa Maria in Capella kiriku pühitsesid 25. märtsil 1090 sisse kaks piiskoppi, Ubaldo Sabina piiskopkonnast ja Johannes Tuscolost. Arheoloog Cristiano Mengarelli uuris kiviga samasse aega kuuluvat raidkirja, mis tõendas, et sees olid mõned tähtsad säilmed. Nimekiri algab Neitsi rüüfragmendiga (mida altari seest igatahes ei leitud), ning jätkub viidetega Püha Peetruse ja paavstide Corneliuse, Callisto ja Felice säilmetele, kes algselt olid maetud erinevatesse kohtadesse, ning viimaks märtritele Ippolitole, Anastasioe, Melixile ja Marmenile kuuluvad säilmed. "Selline säilmete kompleks esineb erinevates kombinatsioonides ka teistes selleagsete kirikute dokumenteeritud pühitsustes," märgib arheoloog. 

Kuigi reliikviate jaoks valmistatud õõnsus otse marmoraltari all põranda sees ei ole alati olnud suletud - jälgi on ainult kahest otsingust seitsmeteistkümnendal ja hilisel üheksateistkümnendal sajandil - oli  selle olemasolust ammu unustatud. Kirikut, mis on olnud suletud 1982. aastast saadik struktuuriprobleemide tõttu, on viimastel aastatel renoveerima hakatud. Avastuse tunnistajaks olnud Massimiliano Floridi sõnul, kes on printsess Gesine Pogson Doria Pamphilj abikaasa, avastas säilmed tööline, kes eemaldas altarilt marmorkihti.

Pliist reliikvianõu sisaldas kahte väikest pliiga vaabatud keraamikast tehtud potti, mille kokusobivate pliist kaante peale oli graveeritud pühakute nimed, mida korrati teistsuguse käekirjaga purgi sees
asuvatel pliisulamitest plaatidel. Mengarelli järgi kuuluvad artefaktid samasse aega, kui kirik sisse pühitseti. Reliikviad anti uutes konteinerites üle Rooma piiskopkonnale, kus need uuesti suleti.

Santa Maria in Capella kirik on seotud Urban II, Eudes de Chatilloniga (legitiimne paavst aastatel 1088-1099), keda on tsiteeritud nurgakivil ja kes elas Tiberi saarel. Sellel ajal oli ka keiser Henri IV valitud antipaavst Clemens III (1080-1100), kes valitses Laterani palees. On olemas hüpotees, et legitiimne paavst sai Trastvere kirikut kabelina kasutada siis, kui ta linnas viibis.

Siiski ei saa midagi väita reliikviate algupära ega autentsuse kohta, samas kui need, mida austatakse Püha Peetruse säilmetena seal, kus Apostlite Printsi haud on kaheldamatult kindlaks tehtud, kuuluvad mehele, kes elas esimesel sajandil. Plaanis on uued uuringud ning võib-olla võrdlus erinevate säilmete vahel, mis on leitud Rooma linna piiridest ja Peetrusele omistatud. Müsteerium jätkub. 

No comments:

Post a Comment