Thursday, January 4, 2018

Huvitavat: linn, mis tervikuna ekskommunikeeriti

Tõlgime Daniel Esparza artikli Aleteiast

Tänapäeval elab Trasmozis ainult 62 inimest. Möödas on 13. sajandi päevad, kui linn oli koduks rohkem kui kümnele tuhandele. See Zaragoza provintsis, Moncayo mägede nõlvadel ja Veruela tsisterlaste kloostri lähistel asuv küla ekskommunikeeriti ametlikult, kui Trasmozi linnust süüdistati nõidade ja võlurite pesaks olemises.

Tegelikult on lugu pisut keerulisem. Väidetakse, et sel ajal toimus linnuses keerukas võltsimise operatsioon ning selle taga olevad inimesed sepitsesid uudishimulike eemalhoidmiseks ka legende nõidadest, pruulides keskkööl nõiajooke, vedades mööda linnust ahelaid ning süüdates tornides tulesid.

Skeem töötas nii hästi, et sest ajast peale on Trasmoz peaaegu sünonüüm "nõidusega".

Teised allikad jälle muudavad loo komplitseeritud poliitiliseks küsimuseks. 13. sajandil oli Trasmoz ka tähtis hõbeda leiukoht, samuti väärtuslik vee- ja puiduresursside allikas. Enamgi veel, see oli sekulaarne territoorium: kuningliku määruse alusel ei kuulunud need alad Kirikule ning küla oli ka tervikuna vabastatud Veruela kloostrile maksude maksmisest.

Lood linnuses toimuvast nõidusest üksnes süvendasid seda niigi pingelist suhet kloostri ja kõrvalasuva küla vahel. Lõpuks Tarazona peapiiskop ekskommunikeeris terve linna. Kuid vaidluse lõpetamise asemel tähendas see üksnes pingete suurendamist.

Pärast ekskommunikatsiooni hakkas klooster Trasmozi vett kasutama. Loomulikult ei olnud see meeltmööda Trasmozi isandale, Pedro Manuel Ximenez de Urrea'le, kes otsustas relvadega kloostri enese vastu minna. Kuid enne verevalamiseni jõudmist loobus Ferdinand II [kloostrit] toetamast.

See muidugi ei meeldinud peapiiskopile. Paavst Julius II toetusel needis peapiiskop Trasmozi ära, lugedes psalmi 109 spirituaalse relvana küla vastu. Aasta oli 1511. Kuna needusel oli paavstlik nõusolek, saab üksnes paavst selle tagasi võtta.

Senini pole ükski paavst seda teinud.

Huvitaval kombel aastaks 1520 ei läinud Trasmozil enam eriti hästi. Linnus põles maha ning varises peaaegu täielikult kokku. Pärast juutide Hispaaniast väljasaatmist jäi 10 000-lisest elanikkonnast alles ainult 70. Tänapäeval ei ole Trasmozis ühtegi kooli, ühtegi poodi ning on ainult üks baar-restoran. Kuid loomulikult on neil omaenda nõiduse muuseum, linnuse varemetes.

No comments:

Post a Comment