Wednesday, December 20, 2017

Püha Ignatius Loyolast ja see, mis ta tegi

Aastatel 1990-1995 ilmus Tartu kiriku juures pisike lasteajakirjake "Agnus Dei". Ilmus kokku 12 numbrit ja oli ka pisematele mõeldud "Agnellus" 2 numbriga. "Agnus Dei's" ilmusid tekstid neljast suurest orduloojast: Benedictusest, Dominicusest, Franciscusest ja Ignatsiusest. Avaldame siin teksti Ignatiuse kohta.

Ülo Pärnik kirjutas,  Piia Ruber ja Ülle Tabas joonistasid.

***

500 aastat tagasi, see on aastal 1491, sündis Hiaspaanias Baskimaal krahv Bertran de Loyola ja tema kalli abikaasa Marina peres kolmeteistkümnes laps, kellele pandi nimeks Inigo. Poiss õppis käima ja rääkima nagu kõik lapsed, nagu meie ise ja meie õed-vennad. Koos õdede, vendade ja ümbruskonna  lastega meeldis talle mängida lossi läheduses rohelisel Guipuzcoa künkal. Vanemad olid jõukad ja lugupeetud inimesed ning lastel polnud mingeid muresid.

Kui poiss oli juba küllalt suur, anti ta ühe isa sõbra - rikka ja mõjuka aadliku õukonda paažiks. Seal tuli juba täita rida kohustusi. Kui näiteks suur isand hommikul ärkas, viibida riietumise ja tualetitegemise juures, kanda küünlajalga või muud sellesarnast. Koos sellega õppisid  paaažid tundma õukonna ja seisuse peeneid kombeid, mis olid  tähtsad nende edaspidises elus. Kuna õukonnas tavaliselt Jumala käskudest suurt ei hoolitud, siis õppis Inigo tundma  ka patuelu. Isegi kaklustest ei hoidnud ta end kõrvale.

Inigost sai vahva sõdur, kes tänu oma kõrgestisündinud soole oli peagi tähtis ohvitser, olgugi et veel noor ja kogenematu. Hispaania-Prantsuse sõja ajal oli ta juba Pamplona kindluse ja linna komandant. Kui prantslased linna piirasid, siis ühel täpselt teada oleval päeval, 20. mail 1521, tabas üks kopsakas kahurikuul komandant Inigot jalga, nii et see oli üleni haavu täis, luutükid ja liha segamini. Noormees toimetati kiiresti isade lossi Loyolasse, kus ta pidi kaua lamama ja ootama, et jalg terveks saab.

Kui Inigo oli juba tükk aega voodis lebanud, hakkas tal kohutavalt igav ja ta käskis teenreid, et nad otsiksid talle lugemiseks  rüütliromaane. Õnnetuseks või õnneks oli Loyola lossi raamatukogu hirmus pisike: seal oli kõigest neli raamatut: pühakute elulood ja meie Issanda Jeesuse Kristuse elulugu, muud ei midagi. Raamatud olid ju sellel ajal koletu kallid ning seetõttu osteti ainult seda, mida inimene kõige rohkem vajas. Inigo püüdis veel mõnda aega igavust välja kannatada, lõi siis käega  ja käskis need olemasolevad raamatud enda juurde tuua, ikka parem kui mitte midagi. Kõigepealt võttis Inigo käsile pühakute elulood. Esialgu luges ta  ükskõikselt, kuid mida lehekülg edasi, seda suurema huviga. Korraga  avanes tema silmadele täiesti uus Kuningriik.

Selle Kuningriigi valitseja on Jumala Poeg Jeesus, kes kedagi relvaga ei  sunni, vaid kelle tähtsaimaks valitsemisvahendiks on ARMASTUS. Ristiinimesed on Tema sõjavägi maa peal, kes nendesamade vaimsete relvadega, usu ja armastusega, peavad levitama ja laiendama oma Taevase Kuninga riiki inimeste keskel. Ja äkki ei huvitagi Inigot enam teenimine Hispaania kuninga sõjaväes, rüütlite turniirid, lahingukuulsus ja aadlidaamide soosing.  Ta on leidnud uue Kuninga, keda ta nüüd hoolega tundma õpib ja tahab  kogu südamest seda uut Kuningat Jeesust Kristust teenida. Läheb mööd mitu kuud, enne kui Inigo jalg sedavõrd terveks saab, et ta  karkudega esimesi samme püüab teha. Natuke lonkama jääb ta eluks.  Ühel päeval paneb ta selga vaese mehe riided ning läheb kodust päriseks ära, lootes lõpuks jõuda Jeruusalemma, oma uue Kuninga kodupaikadesse. Manrese linnaksese lähedal Cordoneri jõe kaldakoopas leiab tema vaimne uuestisünd aset.  Kõigepealt ründavad teda kiusatused, esesetapumõtted, kohutav süütunne. Seejärel valgustab tema mõistust Kõigeväelise Jumala Vaim. Inigo asub elama kloostrisse munkade juurde. Seal hakkab ta üles kirjutama seda, mida  Jumal talle oli mõista andnud, et ka teised sellest kasu saaksid.

Üsna pea läheb Inigo palverännakule Palestiinasse. Veneetsias leiab ta laeva, lepib kokku kapteniga ning jõuab nii Jeruusalemma. Oma lootuses seal evangeeliumi kuulutada peab ta varsti pettuma, sest Jeruusalemma piiskop pole sellega nõus: Inigo pole ju preester. Ehkki Inigo on juba 30 aastat vana, otsustab ta siiski uuesti õppima hakata, ja maksku mis maksab preestriks saada. 1524.a. algavad õpingud, esialgu Barcelonas, seejärel Alcala ja Salamanca ülikooolides. Lõpuks siirdub Inigo Pariisi
kuulsasse Sorbonne´i ülikooli, kus 11 aastat kestnud stuudium ka lõpule jõuab. Koos oma sõpradega loob ta ühingu, mille osalised nimetavad  ennast sõjaväelise nimetusega Kompanii. Ignatius, nii nimetab ta nüüd ennast, korraldab nendega oma kogemustele toetudes  vaimulikke harjutusi. Üheskoos tehakse plaane edaspidiseks. Veneetsias pühitsetakse nad preestriteks, kuid siis selgub, et  seoses järjekordse sõjaga türklaste vastu ei lähe Palestiina poole enam ühtkki laeva. Sõbrad siirduvad Rooma. On aasta 1537. Ignatsius pöördub paavst Paulus III poole palvega kinnitada Jeesuse Kompanii (ladina keeli Societas Jesu) põhikiri. Paavst teebki seda oma bullaga, mis kannab kuupäeva 27.september 1540. Nii näeb ilmavalgust Jesuiitide Ordu, mille esimeseks kindraliks valitakse üksmeelselt Ignatsius. Lisaks kolmele vandetõotusele, mille kõikide ordude kõik mungad ja nunnad oma Kuningale Jeesusele annavad (elada vabatahtlikult  vaesuses, mitte abielluda ja kuulata vastuvaidlematult oma orduülemate sõna) nõutakse Jesuiitide Ordus ka veel neljandat vandetõotust: olla sõnakuulelik paavstile ja täita tingimusteta paavsti soove.

Ignatsiusel on nüüd ordukindralina palju tööd. Ordu liikmeskond kasvab kiiresti, ordu misjonärid on varsti üle kogu maailma laiali, kes  Ameerikas, kes Aasias, kes Aafrikas, kes Euroopa maades. Kuigi Ignatsius on sageli haige ja teda vaevavad palavikuhood, ei suuda miski takistada tema pingsat tööd. Seitsme aasta jooksul kirjutab ta 6641 kirja, vähemalt niipalju on neid tänapäevani säilinud. samal ajal ta ka palvetab, kõneleb inimestega, aitab vaeseid ja abivajajaid. Tema lipukirjaks on deviis: "KÕIK JUMALA SUUREMAKS AUKS!" 31. juuli öösel 1556. aastal sureb Ignatsius. Üks tema  viimaseid sõnu enne surma on: "Ay, Dios - oo, Jumal!" Tema ordu aga tegutseb tänapäevani, selle liikmed kuulutavad kogu maailmas võimsat sõnumit Kuningast Kristusest, kelle ARMASTUSELE rajatud riik püsib igavesti. Ka meie kõik võime paluda püha Ignatsiust, et ta kostaks meie  eest Kõigeväelise Jumala ja Isa ees ning et ta paluks meile sügavat usku ja tuleleegina lõõmavat teenimise vaimu. 

No comments:

Post a Comment