Wednesday, January 24, 2018

Mis on skapulaar?

Kirjutab Kristiin Lääts

Mis on skapulaar?

Skapulaar (ld scapulare < ld scapulae abaluud, õlad) on huvitava tekke-ja arenemislooga termin. Eelkõige tähistab skapulaar kahte laia kandilist rõivatükki, mille liitumiskohal on auk pea läbipistmiseks, ning mis langeb õlgadelt seljale ja rinnale. Esialgselt oli see munkade ja nunnade pealisriie või põll, mida kasutati töötamisel, et rõivaid määrdumise eest hoida. Aja jooksul kujunes skapulaar aga pühendunud elu sümboliks - rõivast kannavad näiteks benediktiinid, dominiiklased ja karmeliidid. Nõnda on räägitud ühe või teise ordu skapulaari kandmisest, mis tähendab põhiliselt konkreetse ordu liikmeks olemist, selle vaimsusesse kuulumist ning pühakute, eelkõige Neitsi Maarja erilist kaitset, mida ta on lubanud ühele või teisele ordule.

Ent ka ilmikud soovisid liituda neile meelepärase munga-või nunnaordu vaimsusega, pühendada oma igapäevaelu Jumalale, ning veel enam soovisid ka nemad kogeda pühakute kaitset, eestkostet ja erilist armu - ühesõnaga, kuuluda ordu suurde vaimsesse perekonda. Nõnda kujunes välja skapulaari väiksem variant, mis koosneb kahest ruudukujulisest pühapildiga riidetükist, mis on omavahel ühendatud paeltega, ja mida kantakse riiete alla rinnal ja seljal. See näitab konkreetse ordu vaimsusega liitumist ja pühendumist Jumala teenimisele läbi konkreetse pühendumuse. Hiljem on olnud võimalik skapulaar asendada ka medaljoniga, mida on lihtsam kanda ja mis ei määrdu nii kiiresti.

Karmeli ordu pruun skapulaar

Kõige tuntum skapulaar on "pruun skapulaar" ehk Karmeli Mäe Jumalaema skapulaar, mis on olnud eeskujuks kõigile hilisematele skapulaaridele. Kõik, kes seda kannavad, ühinevad suure Karmeli ordu perekonna ja vaimsusega.

Karmeli ordu skapulaari ajalugu on järgmine: 16. juulil aastal 1251 ilmus Jumalaema püha Simon Stockile, inglise mungale, kes oli tollal Karmeli ordu ülemjuhataja. Nimelt oli Simon Stock Neitsi Maarjat suuresti palunud aidata tema tagakiusatud ordut. XIV sajandist on meieni jõudnud vanim versioon sellest traditsioonist: "Püha Simon oli inglane, suur pühaduse ja vagaduse poolest, kes oma palvetes anus alati Neitsi Maarjat soosida tema ordut mõne erakordse privileegiga. Neitsi ilmuski talle, hoides käes skapulaari ja ütles: "Siin on privileeg sinule ja sinu omadele. Kes iganes sureb rõivastatuna sellesse rüüsse, saab päästetud ning ta ei kannata igavest tuld. See on pääste märk, kaitse ohtude korral ning rahu ja igavese lepingu tagatis." Seejärel andis Neitsi Maarja talle skapulaari.

Algselt kandsid skapulaari vaid karmeli mungad, ent järgemööda palusid seda kanda ka maailmas elavad inimesed nii, et juba 16. sajandiks oli Karmeli skapulaar ilmikute seas laialdaselt levinud. Kuna Neitsi lubas skapulaari kandjatele igavest päästet, ning et skapulaarist kujunes teatud sorti sakramentaal (püha märk), hakkas usklike seas levima arvamus, et pruun skapulaar on lihtne "taevasse minemise viis". Seetõttu pidas Kirik vajalikuks selgitada skapulaari vaimset mõtet ja privileegi:

Skapulaar on maarjalik riietusese. See on ühekorraga märk Maarjale kuulumisest ja tema emaliku kaitse tagatis. Võttes skapulaari vastu, on kristlane end sidunud religioosse perekonnaga, mis on eriliselt pühendatud Neitsi Maarjale: Karmeli orduga. Teisest küljest võrsub Maarjale pühendumisest välja ka pühendumine ja usaldus tema Puhtaima Südame vastu. Ning viimaks on ta tungivalt kutsutud võtma Maarja endale eeskujuks, jäljendades tema voorusi, eriti tema alandlikkust, puhtust ja palvevaimu. Kirik on selle pühendumuse vormi mitmeid kordi heaks kiitnud ning paavstid, kaasa arvatud püha Johannes Paulus II on kandnud Karmeli mäe Jumalaema skapulaari.

Seitsme Valu Ema must skapulaar

Must skapulaar ehk Seitsme Valu Ema skapulaar kuulub Serviitide ordule. Serviitide ordu rajati 1233. aastal seitsme Firenze kaupmehe poolt, kes loobusid oma äridest, et elada pühendunu elu. 1239. aastal ilmus püha jutustuse järgi neile Neitsi Maarja, ümbritsetuna inglitest, kellest ühe kätel oli must rüü. Neitsi palus kanda musta rüüd koos suure skapulaariga, mälestamaks Kristuse kannatust ja Maarja valu. Serviidid jagasid seejärel ka väiksemaid skapulaare neile, kes soovisid eriliselt austada Neitsi Maarja seitset valu.

Skapulaar koosneb kahest mustast linasest riidest ning pael võib olla mistahes värvi. Pühapiltidel on tavaliselt Pieta (Neitsi, kes hoiab oma kätel ristilt maha võetud Jeesust), ja seitsme mõõgaga läbistatud süda. Serviitide vagaduse keskmeks on Neitsi Maarja kultus ja eelkõige tema ja tema Poja valurikaste kannatuste austamine - ning sel eesmärgil loodi ka ilmikute seas mitmeid vennaskondi, kes kuuluvad samuti serviitide perekonda. Skapulaari kandmine on heaks kiidetud mitmete paavstide poolt.

Pühima Südame skapulaar

See skapulaar koosneb kahest valgest linasest riidetükist, mis on omavahel paeltega ühendatud: ühel on pilt Jeesuse Pühimast Südamest, teisel Neitsi Maarjast, kes kannab nime "Halastuse ema". Skapulaari kandmise eesmärk on end pühendada Jeesuse Pühimale Südamele.

Marguerite-Marie Alacoque oli visitandiini ordu nunn, kellele Jeesus ilmutas oma Pühima Südame aastal 1675 Paray-le-Monialis, sõnades: "Siin on süda, mis on inimkonda nii palju armastanud [...], kuni äärmise kurnatuseni ja otsalõppemiseni - ja tänutäheks ei saa ma enamikult muud kui tänamatust." Marguerite-Marie viis sisse kombe kanda rinnal Pühima Südame pilti. Algselt ei olnud see skapulaar, vaid lihtne pilt, mis õmmeldi riiete külge. Seejärel on Jeesuse Pühima Südame pilti levitanud mitmed visitandiini nunnad. 

Pühima Südame skapulaar pärineb aga Estelle Faguette'ilt, kes sai Pellevoisin´is aastal 1876 viisteist nägemust Neitsi Maarjalt. IX ilmutuse ajal näitas Neitsi talle skapulaari ning järgnevates nägemustes julgustas ta Pühima Südame skapulaari kandmist ning pühendumisvormi. Skapulaar on seotud Pellevoisin´i Jumalaema vennaskonnaga, mis rajati varsti peale ilmutusi, kuid vennsakonnaga liitumine pole kohustuslik skapulaari kandmiseks. Püha Tool on skapulaari heaks kiitnud.

Pärispatuta Saamise sinine skapulaar

Sinine Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise skapulaar on seotud teatiinide orduga. Teatiinid on katoliku meesordu, mille rajas 1524. aastal Roomas Chieti (ld k. Theate) piiskop, tulevane paavst Paulus IV - preesterkonna parema kasvatuse eesmärgil.

Selle skapulaari ajalugu on järgmine: 2. veebruaril 1616 nägi Ursula Benincasa (teatiinide naisordu rajaja) nägemust Neitsist ja Jeesuslapsest. Neitsi oli riietunud valgesse rüüsse, mida kattis taevakarva sinine riietus, paludes Ursulal luua õdede kogukond samasuguse rõivastusega, nagu ta nägi Neitsit kandvat. Ursula palus omakorda, et Jumal kingiks ka maailmale skapulaari, mis oleks pühendatud Pärispatuta saamisele ning nägi seejärel ilmutust inglitehulgast, kes jagavad skapulaare üle kogu maailma. 

Sinine skapulaar on tehtud kahest sinisest linasest riidest ning pühad pildid ei ole vajalikud, küll aga lisatakse riidetükkidele tihti Pärispatuta saamise Neitsi pilt ja Maarja nime initsiaalid. Pael võib olla ükskõik, mis värvist.

Sinine skapulaar levis kiiresti ning kandis mitmeid pühitsuse ja pääste vilju. Selle skapulaari kandmise eesmärgiks on austada Neitsi Maarja Pärispatuta saamist ja paluda patuste pöördumise eest. Skapulaari kandmiseks ei pea liituma ordu või vennaskonnaga, küll on aga vajalik spetsiaalne skapulaari pealepanemise õnnistus. Skapulaar on saanud paavstliku heakskiidu.



Püha Joosepi skapulaar

See skapulaar on seotud kaputsiinide orduga ning koosneb kahest linasest violetsest riidetükist, mille peale on õmmeldud kaks kollast riidetükki; ühel on pilt pühast Joosepist, kes hoiab oma käsivarrel Jeesuslast ning teises käes liiliaõit, pildi all on pealiskiri « Sancte Ioseph, protector ecclesiæ, ora pro nobis » (Püha Joosep, Kiriku kaitsja, palu meie eest). Teisel pildil on paavstlik embleem koos risti ja kahe võtmega ning Püha Vaimu tuvi, pealiskirjaga « Spiritus domini ductor ejus » (Issanda vaim on tema juhatajaks); pildid on ühendatud valge paelaga. Leiame niimoodi pühale Joosepile pühendatud valge ja violetse värvi ning ja valge ja kollase, mis on paavstlikud värvid.

Skapulaari eesmärk on austada Kiriku patrooni, püha Joosepit, jäljendades erilisel viisil tema alandlikkust, õiglust ja puhtust; palvetada katoliku kiriku eest ning omada ühe sügavamat vaimset elu; teha oma tööd kristlikus vaimus koos püha Joosepi kaitsega kõigis oma vajadustes, eriti surmatunnil. Skapulaar on Püha Tooli poolt heaks kiidetud.

Roheline skapulaar

Roheline skapulaar ehk Neitsi Maarja Puhtaima Südame skapulaar on pärit ilmutustest, mille sai õde Justine Bisqueyburu Armastuse tütarde (Les filles de Charité) kogukonnast. Maarja sündimise pühal 8. septembril 1940 ilmus nunnale Jumalaema, hoides paremas käes oma Puhtaimat Südant, kust tõusid lõõmavad leegid, ning teises käes skapulaari. 

Skapulaar koosnes ühest rohelisest riidetükist, mis oli rippumas rohelise paela otsas; seetõttu pole tegemist traditsioonilise skapulaariga. Riidetüki ühel küljel oli Neitsi Maarja pilt pikas valges rüüs, üll sinine mantel ning juuksed valla, hoidmas käes oma leegitsevat Südant. Teisel küljel oli pilt tema Puhtaima Südamega, mida on läbistanud mõõk, ning seda oli ümbritsemas ovaalses vormis pealiskiri, mis tipnes kuldse ristiga. Pealiskirjal oli:

“Neitsi Maarja Puhtaim Süda, palu meie eest nüüd ja meie surmatunnil.”

Õde kuulis sisemist häält, et see skapulaar saab olema suur pöördumise vahend. Neitsi Maarja, kes on patuste varjupaik, palub pöördumist neile, kes on usust ära langenud ja nende eest, kellel usku üldse polegi. Õde mõistis Maarja tahet, et skapulaar tehtaks nii ruttu kui võimalik ja et seda jagataks suure usaldusväärsuga. See skapulaar ei ole aga seotud ühegi orduga.

Erinevalt Karmeli mäe Jumalaema skapulaarist ja enamike teiste ordude skapulaaride puhul, ei ole selle kandmiseks vaja eraldi pühitsemisevormelit, piisab, kui vaid preester seda õnnistab. Kui tahetakse Jumala arme inimesele, kes on usust kauge, võib rohelise skapulaari isegi panna tema tuppa, tema voodisse või tema riietesse. Ning ainus palve, mida lugema peaks, on skapulaari pealiskiri: "Neitsi Maarja Puhtaim Süda, palu meie eest nüüd ja meie surmatunnil." Kui inimene seda ise ei palveta, võib palvet lugeda tema eest. Skapulaari vahendusel on juhtunud mitmeid pöördumise ja tervenemise imesid. Kultuse on heaks kiitnud ka Püha Tool.

* Märkus: rohelist skapulaari on võimalik küsida Tartu õdede käest.

Lõpetuseks

Skapulaare on veel mitmetel ordudel, ka näiteks meile tuntud dominiiklastel ja benediktiinidel - neid kannavad küll enamjaolt ordudesse kuuluvad ilmikvennad. Veel on olemas näiteks trinitaaride ordu Pühima Kolmainu valge skapulaar, passionistide kongregatsiooni Kannatuse must skapulaar, Kalleima Vere vennaskonna Kalleima Vere punane skapulaar, laatsaristide kongregatsiooni Kannatuse punane skapulaar, Rooma Püha Miikaeli vennaskonna Peaingel Miikaeli skapulaar, Jeesuse Südame Tütarde kongregatsiooni Jeesuse ja Maarja Pühimate Südamete skapulaar, ja ka teisi. Kel on huvi, võib nende kohta (kahjuks) võõrkeeles rohkemat infot otsida.


No comments:

Post a Comment