Friday, April 6, 2018

Vatikan on mures "sooteooria" pärast

Tõlgime John L. Allen Jr. artikli veebiväljaandest Crux

Enamasti, kui paavst Franciscus kõneleb sotsiaalsetest või poliitilistest murekohtadest, on kohe aru saada, millest ta räägib. Kui paavsti teemaks on näiteks vaesus, või ohud keskkonnale, või "äraviskamiskultuur", mis ei pea sündimata lapsi mitte millekski, ei ole just palju võimalusi, kuidas sõnumist aru saada.

Kuid asjad on teisiti, kui Franciscus räägib teisest sagedasest lemmikteemast, "sooteooriast".

Kuigi seda mõistet on Vatikanis kasutatud juba vähemalt veerand sajandit, ulatudes tagasi püha Johannes Paulus II aega, on mure selle pärast Franciscuse valitsuse all võimendunud.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et see viitab teooriatele, mille järgi mehe või naise identiteet ei ole loomulik, vaid on sotsiaalselt ja kutuuriliselt konstrueeritud, ning seega saab seda muuta vastavalt isiklikele soovidele.

2015. aasta üldaudientsil hoiatas Franciscus, et sooteooria tõusuga "riskime me teha vähikäiku", öeldes, et see "kuivatab kiindumuse maailmast ning tumendab lootuse taevast". Aasta hiljem, naastes Rooma pärast reisi Gruusiasse ja Aserbaidžaani, kurtis Franciscus selle üle, mida ta nimetas "sooteooria pähetagumiseks" koolides üle maailma.

Eelmisel oktoobril, pärast istungit Paavstlikus Eluakadeemias, ütles paavst, et sooteooria "hiljutised hüpoteesid ei ole ausad", ning hoiatas, et see "tõenäoliselt lammutab energiaallika, mis toidab mehe ja naise liitu ning muudab selle loovaks ja viljakaks".

Franciscusele teeb selgesti midagi muret, ning kui on üks asi, mida Rooma oskab teha, on selleks aru saada, kui boss on mures. Seega pole kuigi üllatav, et 12-13 märtsi konverents Rooma Opus Dei Püha Risti ülikoolis, mis käsitles "Õigust haridusele ja õpetamisele", sisaldas ettekannet sooteooria kohta, paneelis mida juhtis Saksa peapiiskop Georg Gänswein, kes on lähim abiline emeriitpaavst Benedictus XVI-le ja on Franciscuse paavstliku majapidamise prefekt.

Pärast ettekannet tunduvad kaks asja selged olevat. Esiteks, tegu oli oskusliku ettekandega olukorrast Euroopas ning Kiriku arvamusest selle kohta. Teiseks, et mõtisklus sooteooria üle saaks edasi minna, peab rääkima asjadest laiemalt.

Ettekande valmistas ette Vincenzo Turchi, kanoonilise õiguse ja kiriku õiguse professor Salento ülikoolis lõunaitaalias, kuid see loeti ette 12. märtsil tema asemel, sest Turchi oli sattunud õnnetusse ega saanud reisida.

Tavaliselt kui Vatikani personal aastate vältel "sooteooria" tõusu hukka mõistab, ei viita nad tegelikult spetsiifilisele teooriale või konkreetsele mõtlejale. Nad peavad silmas hoopis laiemat intellektuaalset ja kultuurilist tõuget, mis nende meelest toob kaasa kolm omavahel seotud ohtu:

* Idee kaotamine, et seksuaalne identiteet ja orientatsioon on loomusest määratud, pakkudes välja, et orientatsioon, ning seega seksuaalne käitumine ei ole piiratud objektiivsete moraalsete normidega, vaid on pigem kontingentsete ajalooliste ja kultuuriliste valikute tulemus.

* Riigi õhutamine propageerida seda nägemust sugudest koolides, seega ohustades vanemate õigust olla enda laste peamine harija

* Seksuaalse orientatsiooni põhjal diskrimineerimisest hoidumise varjus stigmatiseeritakse traditsioonilisi religioosseid ja moraalseid vaateid, mis muutub ise diskrimineerimise vormiks.

Turchi ettekandes käsitleti kõiki kolme punkti.

Sooteooria, ütles Turchi, põhineb "teada-tuntud filosoofilistel ja antropoloogilistel kontseptsioonidel", alates "kultuuri esmasusega loomuse üle". Vastavalt sellele vaatele, ütles ta, nähakse looduslikke andmeid kui midagi "marginaalset", nii et seksuaalsed erisused on "ebaolulised ja muudetavad", mida peab vormima "individuaalne enesemäärang".

Turchi ütles, et tänapäeval tutvustatakse sooteooriat koolides mitmel moel, sealhulgas mitte üksnes seksuaalse kasvatuse tundides vaid ka paljudes teistes ainetes, nagu näiteks vastuolulises kodakondsuse programmis Hispaania algkoolides.

Kuigi seda esitatakse tihti kui viisi vältimaks LGBTQI noorte diskrimineerimist ja kiusamist koolides, argumenteeris Turchi, et tegelikult lähevad sooteooria materjalid palju kaugemale.

"See ei piirne diskrimineerimisest hoidumise põhimõtete esitamisega, vaid nähakse ette ka abielu samast soost isikute vahel, või samast soost paaride registreerimist ja neile lapsendamisõiguse andmist ja nii edasi," ütles ta.

"See ei ole sama, nagu võrdsed õigused homoseksuaalidele," kirjutas Turchi.

Siis vaatles Turchi erinevaid juhtumeid Hispaaniast, Prantsusmaalt ja Itaaliast, illustreerimaks sooteooria rakendamise dünaamikat tänapäeva euroopa koolides. Prantsusmaa juhtum keerles õppeprogrammi ümber, mida nimetati Võrdsuse ABCD programmiks, mida arendasid ühiselt nais- ja haridusministrid ning mis käivitati 2013. aasta septembris.

Kuigi see loodi, aitamaks lastel üle saada negatiivsetest soostereotüüpidest, siis kriitikute sõnul reaalsuses hägustas see erisust naiste ja meeste vahel. Näiteks muinasjuttude lavastamisel õhutati poisse mängima punamütsikest ja tüdrukuid hunti. Renoir maali Madame Charpentier et ses enfants vaatamisel soovitas valitsus õpetajatel tähelepanu juhtida, et nii väikesed poisid kui tüdrukud kandsid kleite, ning et kuningas Louis XIV kandis kõrgeid kontsasid ja lehve.

Pilootprogrammi jaoks valitud koolid said vihaste lapsevanemate protestide ja boikottide osaliseks, sealhulgas paljude katoliiklike vanemate, kelle meelest riik ületas enda piire, tungides väärtuste ja identiteedi piirkonda, mis kuulus perekondadele ja vanematele.

Turchi viitas analoogsetele arengutele põhjaeuroopas, sealhulgas "sooneutraalsete" asesõnade kasutuselevõtmisele Rootsi koolides ja selliste seksuaalhariduse materjalide kasutuselevõtmisele Taani koolides, mille hulka kuulub võimalus kutsuda külalisesinejaks transseksuaalne prostituut, ilma võimaluseta, et vanemad võiksid valida enda lastel sellesse tundi mitte minna. 

Maastiku uurides ütles Turchi, et on tunda "kibedat pettumust", sest sooteooriat arutades "oleme me väga libedal pinnasel".

"Seda levitatakse, ilma sellest avalikult rääkimata, see pannakse seadustesse ja siis koolimaterjalidesse teiste ainete hulka," ütles ta. "Kõik, kes vastu seisavad, saavad rassisti või diskrimineerija sildi."

"Tänapäeval võib tõeline õiglus," ütles ta, "nõuda vastuvoolu ujumist."

Märkusena 12. märtsi ettekandele näib selge, et sooteooriast tulenevate pingete lahendamine hõlmab seaduste ja poliitika lõimumist, ning ilmselt peavad kõik arutelus osalejad maha istuma ja asjad läbi mõtlema.

Selles suhtes oli jahmatav, et konverentsi rivistus koosnes peaaegu täielikult vaimulikest, ega sisaldanud näiliselt kedagi, kellel võiks olla sümpaatia mõndade sooteooria ideede suhtes. Võib-olla see ei olnud õige koht, kuid võib kahtlustada, et lõpuks peab see vestlus aset leidma.

No comments:

Post a Comment